Ways to live forever" (Tallinn Black Night Film Festival, Just Film)

Kui olete näinud filme "Little Manhattan" ja "My sister's keeper", siis "Way to live forever" on hea kooslus neist kahest. Nende kahe eelneva filmi parimad küljed on kokku toodud ning juurde lisatud britilikkust. 

Film on Just filmi festivali all ning seega noortele mõeldud. Seda ta oligi ning nautisin stiili, kuidas teatud teemad nii noorte kui "vanadeni" toodi. Mis on surm? Miks inimesed surmast rääkida ei taha? Kuidas elada igavesti? Kuna antud teema mõjus mulle väga sügavalt ja seda eriti seetõttu, et olen taolise asjaga põgusalt kokku puutunud, huvitab mind, kuidas teised nähtust arvasid. Pärast filmi kuulsin mõnd kommentaari noorte neidude suust. "See oli nii kurb film!" ja kuidas nad tualetis peegli ees end kohendasid. Nägin, et neile oli see mõjunud. Kuidas aga noortele kuttidele kinosaalis? 

Peategelaseks oli 12-aastane poiss. Rohkem ma öelda ei tahakski. Film on temast ja tema elust ja kuidas ta end jäädvustab. Tal on palju küsimusi, millele vastuseid otsib. Tal on palju unistusi, mis täitumist ootavad. 

"Ways to live forever" on film, kus saab naerda, nutta ja ohtralt elu üle mõelda. 

Režissöör: Gustavo Ron

Näitlejad: Robbie Kay, Alex Etel, Emilia Fox, Ben Chaplin jt

"The imaginarium of Doctor Parnassus"

Minu jaoks oli kogu sellel filmil surmavari pea kohal. Film oli ju selgelt surma, Kuradi, hingedega seotud. Ja eks Heath Ledgeriga juhtunu andis oma suure ja tugeva mõju. Kui kuulsin sellest traagilisest kaotusest, olin šokis. Mäletan seda hetke, kus ma ei uskunud seda uudist. Ma ei uskunud, et selline asi võib juhtuda noore ja tugeva inimesega. Muidugi ei tea ma, mis toimus Ledgeri peas, mis võis tema füüsisega lahti olla. 

Film ise on siis fantaasiaküllane lugu surematust doktorist (Christopher Plummer), kes teeb muudkui Kuradiga (Tom Waits) kihlvedusid, et oma noorust taastada. Üks põhjusi on muidugi naine, kuid seetõttu on ta aga 16 aastat pärast oma tütre (Lily Cole) sündi sunnitud oma lapsest ka loobuma. Mida ta muidugi teha enam ei soovi. Oma vanamoodsa ja modernsesse linnapilti mittesobiliku kaarikuga rändab ta mööda maailma ning näitab oma trupiga (Lily Cole, Andrew Garfield, Verne Troyer) teatraalseid šõusid. Ega ma päris täpselt ei suutnud aru saada, millest need tema tükid olid - mõtetelugejast doktorist? Maagilisust oli seal aga küll, sest üks teatud peegel viis inimesed nende unistustesse, mõtetesse. 

Väike valgusekiir on aga Heath Ledgeri poolt mängitud mehest, kelle nad müstiliselt kombel päästavad. Ja eks ka see koht filmis möödus minu jaoks rabinal ja nii kärmelt, et ei saanudki aru, miks see mees seal ülespooduna rippus. Natuke tuleb selgust hiljem, kuid minu jaoks on kogu aeg infot ja pildilist kirjusust nii palju, et ega mõistus seda kergelt vastu ei võta. Film ongi üleüldiselt kirju ja ka tume. 

Johnny Depp, Jude Law ja Colin Farrell teevad kena näitlejatöö ning nende rollid on hästi sisse toodud. Kõige selgemini on muutused Deppi ja Farrelli puhul, kuid Law puhul ei saanud jällegi aru, miks karakter muutus ja kelle "unistusega" tegu oli. Samuti arvan, et kõige-kõige lõpus, kui peeglitagune maailm muutus Ledgeri karakteri maailmaks, oleks pidanud ka välimus muutuma tagasi Ledgeriks. Arusaadavarel põhjustel seda vast enam teha ei saanud. 

Film on fantaasiaküllane ja vägevalt tehtud, kuid sisult jääb poolikuks. Liiga palju lõpetamata liine. 

Režissöör: Terry Gilliam

Osades: Christopher Plummer, Lily Cole, Heath Ledger, Tom Waits ja teised

Sest ööd on pimedamad...

Jah, jällegi on aeg Pimedate Ööde Filmifestivali jaoks ja taaskord olen ninapidi kavas ning panen meeleheitlikult kokku kava, et näha oma loetud päevade jooksul Tallinnas maksimaalselt (häid) filme. Keeruline on. 

Ja samas soovin kuidagimoodi näha EFA ümber toimuvat sära. Kuid tagasi võtsin ka ühendust kellegagi Tallinn 2011 kontorit, kuid tol hetkel ei mõeldud veel Gala peale. Nüüd on juba mõni nädal sündmuseni ning ju siis polnud mu abi vaja. Kahju. Ehk toob tulevik siis mu postkasti kunagi selle sündmuse personaalse kutse. :)

Senikaua on aeg oma pimedad ööd veeta kinoekraani säras. 

Salasoov

Üks mu salasoove on kuidagi olla seotus sellise saatega nagu So You Think You Can Dance. 

Nüüd on vaid huvitav jälgida, kas ja kuidas sinna poole liigun. Tantsust ma ju enda elust lahti ei saa ning televisioon kui selline huvitab mind ka väga.