Ehk etendus katkisest inimesest, kes terve oma elu on piinelnud ja enne surma räägib südame puhtaks. Tugev tekst, aga see hetk, kui vaatamas käisin, jäi näitlejate poolt midagi puudu. Sisemine tuli? Samuti polnud teisest reast hea jälgida.
Mulle meeldisid mõtted, järeldusteni jõudmine, samas mind häiris peategelase monoloog, tema järeldused. Ehk siis meeldis mõte sellest, et tegu pole pahe, vaid selle põhjus, miks see tegu oli vaja teha.
Kui mõni võis peategelasele kaasa tunda, siis mina pidasin teda katkiseks. Ja seda just tema enda tõttu. Tal oleks võinud olla aeg vastuste saamiseks, uue elu elamiseks, aga ei... parem ju elada mõtete küüsis, lasta ennast hulluks spekuleerida.
Väga võimalik, et mu mõtted on valed. Miks ka mitte.
Väga võõras oli näha klassikaliselt esitatud tükki. Mõned päevad varem käisin vaatamas Endla "Raimonds't" ja "Ballettmeistrit". Need olid teistmoodi. Samas oli see Ugala tükk oma staatilisusega samuti mõtlemapanev. Jah, tükki vaadates mõtlesin korduvalt, miks see nii peab olema, aga nüüd olen vist jõudnud mõistmiseni, et nii pidigi olema. Kuigi on raske jälgida, kuid vähemalt on, millele mõelda. Ei jätnud tühjaks.
Mulle meeldisid mõtted, järeldusteni jõudmine, samas mind häiris peategelase monoloog, tema järeldused. Ehk siis meeldis mõte sellest, et tegu pole pahe, vaid selle põhjus, miks see tegu oli vaja teha.
Kui mõni võis peategelasele kaasa tunda, siis mina pidasin teda katkiseks. Ja seda just tema enda tõttu. Tal oleks võinud olla aeg vastuste saamiseks, uue elu elamiseks, aga ei... parem ju elada mõtete küüsis, lasta ennast hulluks spekuleerida.
Väga võimalik, et mu mõtted on valed. Miks ka mitte.
Väga võõras oli näha klassikaliselt esitatud tükki. Mõned päevad varem käisin vaatamas Endla "Raimonds't" ja "Ballettmeistrit". Need olid teistmoodi. Samas oli see Ugala tükk oma staatilisusega samuti mõtlemapanev. Jah, tükki vaadates mõtlesin korduvalt, miks see nii peab olema, aga nüüd olen vist jõudnud mõistmiseni, et nii pidigi olema. Kuigi on raske jälgida, kuid vähemalt on, millele mõelda. Ei jätnud tühjaks.
Sándor Márai
KÜÜNLAD PÕLEVAD LÕPUNI
Sa sead oma elus kõik korda, et mitte kellelegi võlgu jääda, kui peaksid duellil langema. Sa harjutad iga päev, nelikümmend üks aastat, kasutades relvadena mälestusi, kuni need on teravamad kui mõõk.
Ja lõpuks on see hetk käes...
Hannes Kaljujärv (külalisena Vanemuisest), Arvi Mägi ja Vilma Luik
Christopher Hamptoni dramatiseering samanimelise romaani põhjal
Tõlkija: Triin Sinissaar
Lavastaja: Indrek Sammul
Kunstnik: Jaanus Laagriküll
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar