Selleaastasel Just Filmil käies avastasin, et mulle meeldivad laste- ja noortefilmid. Jah, nad on kohati liiga toredad ja armsad, kuid seda enam naudin nende kui Hollywoodi crapi vaatamist. Kui eelnev film "Ways to live forever" oli um 12-aastasest poisist, siis "Karla ja Jonas" on põhiliselt 13-aastasest neiust, kes tahab olla juba teismeline ja mitte laps. Suvelaagris armus ta aga ära Jonasesse, poissi, kes elab lastekodus. Film algabki sellega, kuidas Karla kurdab oma sõbrannale, kui väga Jonas talle meeldib ja muidugi ei tee olukorda kergemaks tõsiasi, et Jonas talle musi tegi. Väga kenasti kooruvad lahti tegelastevahelised suhted, mustrid, kõik on inimesed, kõigil on omad arvamused ja põhjused. Jonas on kinnisema loomuga poiss ja ei näita oma tundeid välja. Nii ongi Karla enamjaolt teadmatuses. Siiski soovib neiu poisil oma ema üles leida. See mõte viib nad suurlinnaseiklustesse.
Minu arvates toob film head mõtted välja: teismeliste vanematel pole ka kerge; kui sul on kodu, ole õnnelik; lastekodulastel võib tunduda lahe, et on teisi, kellega mängida, aga kas on ka kogu aeg nii; kas on alati kerge last ära anda ja mida ema tunda võib. Ja nii edasi.
Režissöör: Charlotte Sachs Bostrup
Osades: Elena Arndt-Jensen, Joshua Berman jt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar