Pole ammu nii emotsionaalselt mõjuvat filmi näinud. Kuna temaatika puudutab meie suguvõsa lähedalt, mõjus see seda enam.
Film räägib ühest perekonnast, kelle üks liige (kõige vanem laps, kui õigesti aru sain, võimalik, et ka teine) põeb leukeemiat ja seda juba alates väga varajasest lapsepõlvest. Et oma last päästa, otsustavad vanemad lasta geneetiliselt kokku genereerida parim doonor - haigele lapsele omaenda õde. Kui too (Anna) on aga 11-aastane, otsustab ta advogaadi juurde minna, et oma kehale meditsiiniline otsustus saada. Virvarr algabki umbes sealt.
Leukeemia on justkui terbes perekonnas, mitte ainult ühel inimesel. See mürgitab ja hägustab suhteid, mis esmapilgul tunduvad kõik toredad, kuid tegelikkuses koondub kogu tähelepanu haigele õele, kes enda mälestustes palub vabandust vennalt, kelle tähelepanu ta röövinud on, õelt, kelle tervist ta on võtnud, isalt, kelle eluarmastuse ta võtnud on, emalt, kelle abielu ja elu ta võtnud on. Perekonna üheks oluliseks liikmeks, keda aga väga ei avata, on ema õde, kes näiteks perepojale tundub olevat olulisem tugi kui lihane ema. Lõpuks aga tekibki küsimus, kelle otsustada on elu ja surm...
Film on üles ehitatud huvitavalt - flashbackid ja meenutused erinevate pereliikmete poolt. Iga pereliige saab ideaalselt avatud ja palju informatsiooni tuleb pilkudest, mitteverbaalsetest stseenidest. Valu, igatsus, rõõm ja muud emotsioonid tulevad nii välja, nagu õige on. Alati ei pea stsenaariumit dialoogidega üle kuhjama.
Filmi "Notebook" režissöörilt Nick Cassavetes'lt järjekordne huvitav ja emotsioonirikus töö. Ma ei oska nüüd ennustada, kuidas see meestele mõjuma hakkab, sest ka "Notebook'i" emotsionaalsus mõjub enamasti naistele. Eks ootangi teiste arvamusi.
Kuna temaatika, nagu ennist mainitud, on ka väga lähedane mu enda suguvõsale, oli eriti ränk vaadata. Ütlen ausalt, et pole ammu nii palju filmi vaadates nutnud. Ja ma ei tee seda tihti.
Mina annaks pigem Cameron Diazile emarolli eest Oscari, mitte Sandra Bullockile.
Hinna 5+/5.
Režissöör: Nick Cassavetes
Osades: Abigail Breslin, Sofia Vassilieva, Cameron Diaz, Alec Baldwin, Jason Patric, Evan Ellingson, Heather Wahlquist jpt
Film räägib ühest perekonnast, kelle üks liige (kõige vanem laps, kui õigesti aru sain, võimalik, et ka teine) põeb leukeemiat ja seda juba alates väga varajasest lapsepõlvest. Et oma last päästa, otsustavad vanemad lasta geneetiliselt kokku genereerida parim doonor - haigele lapsele omaenda õde. Kui too (Anna) on aga 11-aastane, otsustab ta advogaadi juurde minna, et oma kehale meditsiiniline otsustus saada. Virvarr algabki umbes sealt.
Leukeemia on justkui terbes perekonnas, mitte ainult ühel inimesel. See mürgitab ja hägustab suhteid, mis esmapilgul tunduvad kõik toredad, kuid tegelikkuses koondub kogu tähelepanu haigele õele, kes enda mälestustes palub vabandust vennalt, kelle tähelepanu ta röövinud on, õelt, kelle tervist ta on võtnud, isalt, kelle eluarmastuse ta võtnud on, emalt, kelle abielu ja elu ta võtnud on. Perekonna üheks oluliseks liikmeks, keda aga väga ei avata, on ema õde, kes näiteks perepojale tundub olevat olulisem tugi kui lihane ema. Lõpuks aga tekibki küsimus, kelle otsustada on elu ja surm...
Film on üles ehitatud huvitavalt - flashbackid ja meenutused erinevate pereliikmete poolt. Iga pereliige saab ideaalselt avatud ja palju informatsiooni tuleb pilkudest, mitteverbaalsetest stseenidest. Valu, igatsus, rõõm ja muud emotsioonid tulevad nii välja, nagu õige on. Alati ei pea stsenaariumit dialoogidega üle kuhjama.
Filmi "Notebook" režissöörilt Nick Cassavetes'lt järjekordne huvitav ja emotsioonirikus töö. Ma ei oska nüüd ennustada, kuidas see meestele mõjuma hakkab, sest ka "Notebook'i" emotsionaalsus mõjub enamasti naistele. Eks ootangi teiste arvamusi.
Kuna temaatika, nagu ennist mainitud, on ka väga lähedane mu enda suguvõsale, oli eriti ränk vaadata. Ütlen ausalt, et pole ammu nii palju filmi vaadates nutnud. Ja ma ei tee seda tihti.
Mina annaks pigem Cameron Diazile emarolli eest Oscari, mitte Sandra Bullockile.
Hinna 5+/5.
Režissöör: Nick Cassavetes
Osades: Abigail Breslin, Sofia Vassilieva, Cameron Diaz, Alec Baldwin, Jason Patric, Evan Ellingson, Heather Wahlquist jpt
2 kommentaari:
Olen pikalt tahtnud toda filmi näha.
Kuid pole veel see õnnestunud.
Sinu kinnituse tõttu peab küll nüüd seda tegema. :)
kindlasti soovitan. see on natuke nagu edasiminekuks indu ja tuge andev, kuid samas kurbkurbkurb ka.
Postita kommentaar