Pärnu Endla küün
Kes: Gerli Padar ja kitarril Taavi Langi.
Sõpradele pühendatud tuur.
Alguses, kui nägin, et Küün polegi rahvast pungil täis (vähene reklaam?), pelgasin kogu kontserti. Kas esineja suudab välja mängida pettumuse, vähese publikuhuvi? Ei aidanud ka see, kui Gerli Padar istus mikrofoni ette lausega "Ma pole suur jutuinimene".
Ahaaa, tuleb selline lugu loo otsa kontsert, mõtlesin. Õnneks mitte. Lõpuks leidis iga pala oma eelloo ning mõnusa vürtsika vaheklipi. Võib-olla tõstis tuju ka hiljem saali sisenenud Parmas ja tütar Amanda.
Kontserdi kava koosnes n-ö lemmiklugudest. Naljatlevalt käis korduvalt läbi ka see, et lood on kas Gerli enda või Taavi lemmikud, kuid rohkem ikkagi Gerli omad. Ja kui tuli üks ühine, siis 52 protsenti oli see siiski Gerli lemmik. Taavi Langi ainult muheles kõrval. Huumorit jagus ja tore oli näha, et ka esinejatel oli vahva. Publik oli valdavalt vaoshoitud.
Ma ise oleksin eelistanud sama kontserti hoopis Teatrikohvikus. Oleks olnud õdusam.
Lood kanti ette nii rootsi, eesti, inglise, vene ja üks ka äärepealt soome keeles. Leidus toredaid üllatusi "Bonnie ja Clyde", "Öö su akna taga", "Soovide puu" jne. Selliseid lihtsaid ja laul+kitarr kontserte leidub Eestis üpris palju. Ei ütle, et antud kontsert igav ja jama oli, kui midagi ääretult uudset polnud. Hea tunde jättis siiski Gerli Padari avatud olek ning muhedad lood, samuti ka vaikiv Taavi Langi, kes avas suu, et ühes loos natuke tausta laulda. Viimane muusikaline pala sellest, kuidas artistid tulevad ja lähevad ning midagi publikule pakkuda soovivad, lõppes toreda improvisatsiooniga lumerohkusest ja kevadeootusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar