kolmapäev, 24. veebruar 2010

"Kochaj i tancz" ("Love and dance")


Kokkuvõttes on see tantsufilm nagu tantsufilm ikka. Hoogsate lugudega, armastuslooga, heade tantsijate ning kena koreograafiaga, natuke sekka ka muid probleeme. Lõpp hea, kõik hea. Siiski leidsin selle filmi alguses midagi, mis mind köitis. Kuigi lõpp ja selleni jõudmine suretas selle põhilise särtsakuse ja köitva "miski" ära.

Kuna tegu on Poola filmiga, on juba see midagi uudset. Kas see, et räägitakse teises keeles, tegi filmi alguses nii huvitavaks? Teistsugune oli ka montaaž ning kadreeringud, midagi huvitavat. Ka karakterid särasid. Kahjuks lõpu poole vajus kõik väga halvaks hollywoodilikuks kräpiks ära. Nii kahju. Muidu oleks filmi suure hurraaga kõigile soovitanud, kui nüüd pean vast ütlema, et ärge umbes kümmet viimast minutit (va lõputiitrid) vaadake. Seda näeb igas hollywoodi filmis ka.

Aga algus on hea. Juba esimesed kaadrid, kuidas noor naine ja mees Varssavi tänaval kokku põrkavad, on tore. Sealt edasi samuti. Kõik tantsulised kohad on väga huvitavad ning köitvad. Kogu aja mõtlesin sellele, et ka mina oleks võinud olla tantsija. Oleksin võinud olla sellise kehaga ja võimetega.

Samuti olid nauditavad näitlejatöö, kaadrid ja see, kuidas tantsulised kohad monteeritud olid. Filmis leidus väga helgeid ja nutikaid kohti, aga kahjuks on nüüdseks kõik halva lõpu varjus. Samuti leidus palju häid tsitaate. Tantsijad olid kõik väga võimekad ning kahtlustan, et paljud (kui mitte enamik?) on Poola So You Think You Can Dance saatest.

Kui enne oleksin hindeks 5/5 pannud, siis nüüd on see 4/5 (oleks isegi 3 pannud, aga algus kergitas kõvasti).

Režissöör: Bruce Parramore
Osatäitjad: Mateusz Damiecki, Izabella Miko, Jacek Koman jt

"On tsirkuseartist, keerutab taldrikuid. Ta paneb nad keerlema, väga kiiresti. Kõik on hästi, kuni kiirus on suur. Ta võtab üha, teise, kolmanda, neljanda... Ja aeg-ajalt peab ta tagasi esimese juurde pöörduma, sest selle kiirus hakkab vähenema. Ja mõnikord see juhtub... et üks neist kukub maha ja puruneb. /.../ Naljakas, mõnikord üks noot, heli, lõhn, maitse võib meid tagasi minevikku viia. Mu kihlatud küpsetas maailma parimaid õunakooke. /.../ Aga see ei oma enam tähtsust. Ma ei taha sellest rääkida. See on nagu üks nendest taldrikutest. Mõnikord, rumalusest või hoolimatusest, pillad sa kõige hinnalisema. "

Kommentaare ei ole: